Teadmusjuhtimine

On By avelausingIn Info- ja teadmusjuhtimise teooriad ja praktikad

I mooduli ülesanne 1

1. Infojuhtimise ja teadmusjuhtimise mõiste, sisu ja olemus 

Puudub üksmeel, kuidas teadmusjuhtimist määratleda, kuigi mõiste iseenesest ei ole väga noor, Karl Wiig kasutas seda juba 1980ndatel. Teadmusjuhtimine kui uus suund organisatsiooni- ja juhtimisteoorias püüab leida vastust küsimustele, mis on seotud teadmusmahukate organisatsioonide juhtimisega: kuidas luua, esitada, säilitada, rakendada jne teadmisi organisatsioonis. Infojuhtimise mõiste on teadmusjuhtimisest vanem ja skeptikud ongi väitnud, et teadmusjuhtimine on ärikonsultantide väljamõeldis infojuhtimise mõiste asendamiseks. Siiski on teadmusjuhtimisel kriitikast hoolimata praktiline vajadus, kuna teadmuspõhistes organisatsioonides käsitletakse teadmust kui organisatsiooni efektiivsuse ja konkurentsivõime tagatist. Seejuures kasutatakse praeguseks info- ja teadmusjuhtimise mõisteid tihti koos, kuna need on tihedalt läbipõimunud ja mõlemad osad on olulised organisatsiooni tõhusaks toimimiseks.

Mõned kirjeldavad teadmusjuhtimist kui protsessi, mida üldiselt võib jaotada neljaks:

  • teadmusloome (knowledge creation)
  • teadmushõive (teadmuse avastamine, kindlakstegemine ja kogumine) (knowledge discovery and capture)
  • teadmuse jagamine (knowledge sharing)
  • teadmuse rakendamine (knowledge application).

2. Teadmusjuhtimise kontseptsiooni areng ja selle peamised esindajad

Nagu enne mainitud, peetakse mõiste loojaks peetakse Karl Wiigi, kes on sellel teemal on kirjutanud neli raamatut ja üle 40 artikli ja tegeles selle kontseptsiooniga juba enne 1980ndatel. Kõige olulistemateks publikatsioonideks kontseptsiooni edasiarendamisel peetakse T. A. Stewarti ja I. Nonaka ja H. Takeuchi artikleid. Esimene keskendus intellektuaalsele kapitalile, millest lähtudes on võimalik analüüsida organisatsiooni mittemateriaalseid ressursse. Teiste põhjal võib teadmusjuhtimist vaadelda kui strateegiat ja innovatsiooni, mis võimaldaks töötada kiiremini, kasutada head praktikat ning vähendada kulukaid muudatusi.

3. Teadmusjuhtimise arenguetapid ja neile iseloomulikud tunnused

Eristatakse nelja teadmusjuhtimise arenguetappi:

  1. Infotehnoloogia ja infosüsteemide kiire arengu etapp. Peamiseks eesmärgiks oli tehnoloogia kasutamine teadmiste jagamise soodustamiseks. Oluliseks peeti parimate kogemuste ja praktikate ja kogetud õppetundide analüüsi (knowledge asset management, knowledge technologies, knowledge assessment and evaluation)
  2. Kultuuridimensiooni ja inimressursside väärtustamise etapp, mil peamiseks eesmärgiks oli firma muutmine õppivaks organisatsiooniks. Olulisteks märksõnadeks olid praktikakogukonnad. Tähelepanu nihkus informatsioonilt teadmistele ja teadmusele ning teadmuse allikatele (knowledge-embedded business operations).
  3. Infosüsteemide loomise etapp: üheks eesmärgiks oli kirjeldada ja organiseerida infosisu nii, et infokasutaja teaks selle olemasolust ning saaks seda tulemuslikumalt kasutada (knowledge architecture,knowledge leadership, strategy to lead the change).
  4. Organisatsioonivälise informatsiooni ja teadmiste olulisuse tunnetamise ajajärk.

4. Teadmusjuhtimise lähtealused ja seosed teiste teadusvaldkondadega

Kontseptsiooni üks loojatest K. Wiig  on suhestanud teadmusjuhtimist religiooni, filosoofia, psühholoogia, kognitiivteaduste, majandusteaduste, ärivaldkonna, raamatukogu ja infoteadustega jt. Dalkiri (2005, 2011) sõnul on seda kõige enam seostatud aga infojuhtimisega, dokumendihaldusega, juhtimisteooriaga, informatsioonilise infrastruktuuri käsitlustega, õppimise psühholoogiaga, organisatsioonilise õppimisega, eetikaga, innovatsioonijuhtimisega ja strateegilise juhtimisega.

5. Infojuhtimisele ja teadmusjuhtimisele iseloomulikud tunnused

Nagu punktis 1 mainitud, esinevad Infojuhtimine ja teadmusjuhtimine tihti ka sünonüümidena. Näiteks autorid Wilson, Drucker, ja Stacey peavad teadmusjuhtimise mõistet mõttetuks kuna teadmust ei saa juhtida. Nö vastaste sõnul on aga infojuhtimise peamiseks eesmärgiks teha õige informatsioon õigel ajal ja õiges kohas kättesaadavaks. Kui teadmusjuhtimise keskmeks on teadmised ja teadmus siis infojuhtimine keskendub informatsiooni tõhusale haldamisele ja juhtimisele. Teadmus aga on seotud inimestega ja see võimaldab inimestel efektiivselt tegutseda. Seega teadmusjuhtimise strateegia võimaldab vajalikel teadmistel jõuda õigel ajal neid teadmisi vajavate inimesteni. Seega infojuhtimine on seotud ennekõike informatsiooniga ja teadmusjuhtimine inimeste teadmusega.

6. Teadmiste tüpoloogia

Paljud teoreetikud on koostanud teadmiste tüpoloogiaid ja näevad informatsiooni ühe lülina hierarhias. Mudelid on kujutatud hierarhia ja püramiididena, mis jätavad mulje, nagu oleks iga tasand eelmisest olulisem.

Teadmiste komponendid tüpoloogia järgi:

  • andmed: informatsiooni koostisosad
  • informatsioon: millegi kohta (andmete kohta) ettekujutuse loomine
  • teadmised: tõlgendatud informatsioon
  • teadmus: teadmine millegi kohta; indiviidi teadmus on üksikisiku teadmised ja vaiketeadmised

7. Teadmiste hankimise viisid ja allikad

Teadmusjuhtimises eristatakse kolme peamist teadmiste hankimise allikat:

  • Hea praktika ehk Best Practices: vaatlusobjektiks on õnnestunud äriprotsessid. Organisatsioonides on nt hea praktika andmebaasid.
  • Organisatsiooni mälu ehk Organizational/Corporate Memory: salvestatakse olulised sündmused ja otsustused (dokumendid, viited andmebaasidele jne).
  • Praktikakogukonnad (Communities of Practice): üksikisikutest koosnev võrgustik suhtleb teatud valdkonna raames ning jagab ja suurendab teadmisi, mis aitab kaasa ühtlasi valdkonna enda teadmiste parendamisele.

Kasutatud materjalid:

Leave a comment