Magistritöö sissejuhatus

Keeleõppe toetamine e-ülesannetega üldhariduskoolis

Sissejuhatus

Eesti elukestva õppe strateegia 2020 määratleb visiooni (“Visioon 2020: Õppimine on eluviis. Märkame arenguvõimalusi ja otsime nutikaid lahendusi”) elluviimiseks viis strateegilist eesmärki, nende hulgas “Digipööre elukestvas õppes”, mis tähendab digitehnoloogia mõistlikku ja tulemusrikast kasutuselevõttu õppimises ja õpetamises. (HTM 2014: 5) Strateegia rakendamist toetab digipöörde programm 2017-2020, mille alategevuseks on muuhulgas e-hindamise metoodika arendamine ja rakendamine üldhariduskoolides. (HTM 2: 7)

Magistritöö autor töötab sihtasutuse Innove uuringute ja arenduskeskuse peaspetsialistina võõrkeelte e-hindamise valdkonnas. Tema tööülesannete hulka kuulub kujundavat hindamist toetavate e-ülesannete loomise koordineerimine võõrkeelte valdkonnas vastavalt digipöörde programmi eesmärkidele. Käesolev magistritöö aitab määratleda võõrkeelte e-ülesannete teoreetilist tausta ning seeläbi tõstab üldhariduskoolides kasutatava e-õppevara taset.

Magistritöö teoreetilises osas on kirjeldatud e-ülesandeid ja õppimist ja kujundavat hindamist toetavate e-ülesannete erinevust kokkuvõtvatest (testivatest) ülesannetest. Et vastata uurimisküsimusele “Millised e-ülesanded sobivad keeleõppe toetamiseks?”, on vaadeldud, millised võõrkeele erinevate osaoskuste õpetamiseks sobivad ülesanded on teostatavad veebikeskkonnas, kuidas need ülesanded toetavad õpetajat, kuidas on need kasutatavad koolis. Analüüsitakse, mida ülesande tulemus ütleb lapse kohta.

Teiseks tõstatatud uurimisküsimuseks oli: “Kuidas luua diagnostilisi e-ülesandeid ja adapteeruvaid ülesandekogusid keeleõppe toetamiseks?” Seejuures vaadeldakse, kuidas moodustub e-ülesannete ülesandekogu, millised peaksid olema seosed kogu sees ja kas kogu saab olla adaptiivne.

Töö praktilises osas on välja töötatud uued e-ülesandetüübid ning katsetatud neid õpilastel. Järeldusi on tehtud, millised e-ülesanded on tulemuslikud.

Kuna EIS (Eksamite infosüsteem), milles koostatavad e-ülesanded asuvad, on loodud testimiskeskkonnaga, siis on magistritöö praktilise osana ka uuritud, milline oleks nö EIS 2, mis sobiks diagnostilisteks ja adaptiivseteks e-ülesanneteks ja vastavateks ülesandekogudeks. Uurimuse tulemusena on välja töötatud kontseptsioon, mille põhjal on võimalik EIS 2 arendada.

 

 

Kasutatud materjalid:

 

  1. HTM 2014 = Haridus- ja Teadusministeerium. (2014). Eesti elukestva õppe strateegia 2020. https://www.hm.ee/sites/default/files/strateegia2020.pdf
  2. HTM 2016 = https://www.hm.ee/sites/default/files/2_digipoorde_programmi_2017-2020_eelnou_1.pdf

 

 

Advertisements

Magistriseminar I: varasemad uurimused

Olen nüüdseks leidnud, et soovin magistritööd kirjutada e-ülesannetest ja e-ülesannetekogudest, mis toetavad keeleõpet üldhariduskoolis, eelkõige II ja III kooliastmes.

Alustuseks on mul küsimused:

* mis on e-ülesanne,
* mis on õppimist toetavate e-ülesannete erinevus kokkuvõtvatest (testivatest) ülesannetest,
* millised ülesanded (võõrkeele erinevate osaoskuste õpetamiseks) on teostatavad veebikeskkonnas,
* kuidas need ülesanded toetavad õpetajat, kuidas on need kasutatavad koolis,
* mida ülesande tulemus ütleb lapse kohta,
* kuidas luua diagnostilisi ja adaptiivseid e-ülesandeid,
* kuidas moodustub ülesandekogu, mis peaksid olema seosed kogu sees, kas kogu saab olla adaptiivne?

Nendest on kujunemas kaks uurimisküsimust:

1. Millised e-ülesanded sobivad keeleõppe toetamiseks?

Ma saaksin välja töötada (leida viisid paberülesannete interaktiivseks muutmiseks, võib-olla ka lisaks tüüpe välja mõelda) keeleõppes kasutatavad e-ülesandetüübid. Neid ülesandetüüpe on võimalik katsetada õpilaste peal (kuna me Innove ülesandekogusid hakkame õpilaste peal katsetama ja seejärel anname õpetajatele kasutusse). Seejärel saaks uurida ja teha järeldusi, millised ülesanded töötavad (võib-olla testida õpilaste peal võrdluseks ka paberülesannetega?).

See uurimisküsimus jaguneb veel vormiliseks (ülesandetüübid) ja sisuliseks (ülesannete autentsus ehk reaalse maailmaga ühildumine jms) pooleks.

2. Kuidas luua diagnostilisi e-ülesandeid ja adapteeruvaid ülesandekogusid keeleõppe toetamiseks?

Praegu pannakse e-ülesandeid EISi (Eksamite Infosüsteemi). Paari aasta eesmärk on välja töötada nö EIS 2, mis sobiks diagnostilisteks ülesanneteks ja vastavateks ülesandekogudeks. Soovin oma tööga välja selgitada, milline peaks EIS 2 olema, et see võimaldaks diagnostikat ja adapteerumist – siit võiks välja tulla konkreetne ülesandekogumike kontseptsioon.

*****

Varasemad uurimused selles valdkonnas:

Võõrkeelt õpetatakse läbi nelja osaoskuse: lugemine, kuulamine, kirjutamine ja kõnelemine. E-ülesannetena saab praegu toetada eelkõige kolme esimese osaoskuse õpetamist, kusjuures lugemine ja kirjutamine kui passiivsed oskused on kergemini e-ülesanneteks tehtavad kui kirjutamine (ja kõnelemine).

Varasemaid uurimusi digiülesannetest leidsin Eestist kaks:

* Rauno Alevi magistritöö “DIGITAALNE ÕPPEVARA NING VEEBIPÕHISED RAKENDUSED EESTI KEELE JA KIRJANDUSE TUNDIDES KASUTAMISEKS”, TÜ 2015

Töö keskendub eelkõige e-õpikutele kirjeldamisele. On kirjeldatud e-õpikutes kasutuses olevaid ülesandetüüpe.

* Kristi Jaasoni magistritöö “TAHVELARVUTITE LUBAVUSTE RAKENDAMINE B2 KEELETASEME INGLISE KEELE E-ÕPIKUS”, TLÜ 2015

Kumbki neist töödest ei keskendu sellele, millised ülesandetüübid töötavad e-ülesannetena, vaid pigem kirjeldavad ja kaardistavad olemasolevaid e-õpikuid ja neis olevaid ülesandeid.
Mitte e-ülesannetest, kuid osaoskuste ülesannetest üldiselt:

See töö kirjeldab kahes õppematerjalikomplektis leiduvaid kirjutamisoskust arendavaid ülesandeid ning uurib neid kvantitatiivse sisuanalüüsi meetodil. Töö räägib nö paberülesannetest, kuid selles kogutud andmeid saab kasutada kirjutamise osaoskuse digiülesannete väljatöötamiseks.

Kirjutamisülesannetest veel:

Mitte nii hästi teemasse minev (eriti kuna sihtrühm on 3.-5. klass), kuid siiski huvipakkuv on selline magistritöö, kust saab ideid lugemisülesannete teemal:

Samuti lugemisülesannetest:

 

Eraldi teema on ülesannete autentsus, st ülesanded on paigutatud elulistesse suhtlussituatsioonidesse. Innove koostatud ülesannetes on koostajatele antud eesmärgiks seda saavutada, kuid minu arvates see ei ole eriti õnnestunud. Siin võiks uurida, kas e-ülesannete puhul see on üldse võimalik saavutada (kuna suhtlussituatsioonid üldiselt eeldavad suuremat interaktiivsust kui e-ülesanded seda võimaldavad) ja kui on, siis kuidas.

See töö kirjeldab väga hästi autentseid ülesandeid, siit saaks edasi mõelda, kuidas autentsust digivormis saavutada.

Veel huvipakkuvat:

Magistriseminar I: kodutöö

Pärast esimest magistriseminari kokkusaamist olen töö teema peale palju mõelnud ja esialgses plaanis (uurida, kuidas tekitada ja hoida motivatsiooni keeleõppetehnoloogias) kahtlema hakanud. Seetõttu otsisin selleks kodutööks nõutud artikleid-magistritöid teemal, millest ma seminaris juttu ei teinud.

Nimelt olen ma töötanud rahvusvahelises koolis lastega, kellel on probleeme lugema ja kirjutama õppimisega, mõned neist on ka düsleksia-diagnoosiga. Tegemist on inglise emakeelega lastega või siis muu emakeelega lastega, kes haridust omandavad inglise keeles. Alati ei ole tegemist õpiraskustega, vaid kuna inglise keeles kirjaoskuse saavutamine on keeruline, siis tihti piisab lugemis- ja kirjutamisoskuse süvendatud, individuaalsest õppest. Hakkasin vaatama, mida kirjutatakse tehnoloogia kasutamisest selliste õpilaste abistamisel: leidsin palju materjali, teema on väga lai ja kui ma soovin seda uurida, pean otsustama, mismoodi seda kitsendada.

Artikleid assisteeriva tehnoloogia teemal:

Leidsin ühe TLÜ haridustehnoloogia magistritöö, mis on otsapidi sarnasel teemal:

„Tahvelarvutite lubavuste rakendamine B2 keeletaseme inglise keele e-õpikus”, Kristi Jaason, TLÜ haridustehnoloogia magistritöö, http://www.cs.tlu.ee/teemad/get_file.php?id=381

Viide ülesandele:
https://magtooseminar.wordpress.com/2017/02/13/magistritoo-seminar-i-kodutoo/